Polegi veel kirjutanud siinsetest isehakanud parkimisanduritest.
On mees, autotee kõrval tühjade parkimisplatside läheduses. Kui auto möödub hakkab mees kutsuvalt kätega vehkima. auto möödub, mees lõpetab. kui auto ei möödu ja on huvitatud parkimiskohast, hakkab mees eriti agaralt kätega vehkima ja näitama, mis suunas rooli keerata ja kui palju tagurdama peaks. Mõni autojuht vajab seda, mõni mitte. Raha küsitakse ikkagi lõpuks. Antakse ka.

homme näeme

Milda lahkus eile.

-Homme näeme- tundub vahepeal lausena, mis on privileeg
Alati ei saa seda öelda

Vahepeal sadas siin nädal järjest äikesevihma. 2x tuli väidetavalt ka rahe (5sek), millest ma ilma jäin. Mõned päevad oli ikka ilgelt külm olla. igalpool. Talv. Aga kevad hakkab tulema. puud õitsevad juba, mis ei ole üldse loogiline.

Teisipäeval oli esimene hindamine Illustratsioonis. 

Eile oli hindamine-performance miimikas. me üllatuseks tulid päris paljud seda vaatama, tegin meile flaikud ja postrid. Läks hästi. Miimikat valides vaidlesin endaga pikalt ja vahetasin seda ainet joonistamise vastu umbes 4korda. lõpuks oli piinlik kaa veits. Olen lõppvalikuga rohkem kui rahul. Mus on palju ümber paigutunud.

Täna on maari korteris näituse avamine. Maari ütles, et portugali kunstnikud osalevad seal ja siis meie (maari, mina ja basia poolast). Printisin foto just välja. läksin antiikpoodi raami otsima, aga loobusin, sest raamide hinnad kujunesid oluliselt kallimaks, kui foto ise. Aga õnneks on mul suurepärane kodu ja siin vedeleb kõike. Leidsin kellegi vana maali isetehtud lõuendil, mille teine pool pisut hallitab ja on suurepärane raam mu tööle. Aitähh kodu!

Varsti lähen viin printi oma esimese raamatu.

Kuna ma olen olnud piisavalt jonnakas, et endale talveks puhurit või mistahes küttekollet peale küünalde osta (sest mul on siin ikkagi võrdlemisi soojem, kui seda oli eelmises elukohas), siis tänane leid sahtlinurgast on föön, millega endale aeg-ajalt sooja õhku peale puhun. Ja ka asju kuivatan. 

Põgusalt reisist.
Marsruut oli umbes selline:

 

päev 1:
Porto-Vila Real-Guarda
Autot rentima minnes avastasin, et olen jubehästi varustatud. autojuhiload olid kodus. kõik lahenes hästi rahulikult ja olime ärevil ja suund oli linnast välja. Sõber GPS aitas kenasti kaasa. Ta oli väga koostööaldis kuni Vila Realini, kus aku otsustas tühjaks saada ja auto sigaretisüütaja ühendust ei suvatsenud anda. Olime GPS-ta kõik järgnevad päevad. Firma, kus rentisime, pakkus võimaluse auto välja vahetada Coimbras, Lissabonis või Faros. miski neist meil teele ei jäänud ja läbiminek oleks olnud ainult suur aja- ja rahakulu. 

Vila Realis ootasid meid mäed ja kosk! korterikaaslane soovitas mul sinna minna ja ei tulnud kahetseda. Edasi läksime Guardasse, kuhu jõudsime juba väga pimedas. Vahepeal oli meil vaja igaksjuhuk kõik kaitsemd läbi vaadata, et ega selle väikese jubina pärast mehhanism ei tööta. ei olnud asi selles. Öö plaanisime veeta youth hostelis, aga selgus, et see on kinni?! ja kuskilt bensukast leitud 40ndates härra, kes meil ees autoga sõites teed näitas, viis meid lõpuks ühe teise hostelini!!!

Mõne sõnaga autost, mille iseloom paari tunniga väga selgeks sai. Siuke vagur auto teine. Fiat ponto 1,2; 51kW!
kiirteel sõitsime mäest üles ~80ga 120 asemel.
mäest alla sõites sai enamasti 100 kätte, parematel juhtudel isegi 110.
Aga ta oli tubli!

Autoakna turism!

Mägedes on kiirteed hästi kitsad ja käänulised!

Kosk!

päev 2:
nats linna ja
MÄED!
Guarda - Castelo Branco

mägede vahel

ööbisime youth hostelis, kus olime ainsad külastajad. siin on selline süsteem, et pead ostma kaardi, kuhu saad 2euroseid kleepse koguda. ja kui sa ostad kaardi, kuhu neid koguda, ei tee see järgmist külastust samas hostelis üldse mitte odavamaks. Lihtsalt saad kleepse koguda! põhimõtteliselt peab neid koguma.

 Päev 3:
Castelo Branco - Evora
Võtsime suuna Evorasse kuid teel eksisime ära.
Tuli välja, et portugali kaart, mis meil tagavarana veel õnneks kaasas oli, oli 20 aastat vana.
Sisenesime mingisse linna, mis oli pilve täis. temperatuur seal langes 3 kraadini ja päikesest polnud juttugi. enne linna oli temp 17 kraadi ja selge taevas!
Tegime ühe vale pöörde ja ei ületanud silda, mida varjas udu.
seal 'valel' teel aga leidsime apelsinipuu, mida rõõmsalt rüüstama läksime, kena mäe, kus sai turnida ja udulinna jälgida.
Õigele teele tagasisaades tegime mitmeid peatusi karjamaadel.
Evoras ootas meid sõbralik Andre, kellelt sain algul kolmele öömaja, kuid kohale jõudes võttis ta meid kõiki! näitas linna pisut ja rääkis ajaloost. Olime tal esimesed diivanisurfajad!

Sild, mille lõpuks leidsime

Kaart, google maps ja väljaprinditud juhised. Püüdsime iga hinna eest kiirteid vältida, sest esiteks on nad igavad ja teised maksavad palju. iga 8km taga on toll, mis paneb piiksuma autos oleva masina ja see küsib sult hiljem raha. tolli hinnad varieeruvad 50sendist peaaegu 2 euroni.

Päev 4:
Evora - Almograve
Hommikul seirasime Evorat veel pisut.  Oli esmaspäev, mis tähendab enamasti, et muuseumidel on puhkepäev, aga meie õnneks oli Bone chapel avatud. See sai ehitatud meenutamaks kõigile meie surelikkust. Luud on pärit üleskaevatud haudadest. Isegi väike beebi on seinale rippuma pandud. Koht täidab oma eesmärki!
Liikusime ranniku poole ja teekonna suurim sensatioon oli lehmakari! pimedas jõudsime sihtpunkti ja tuli välja, et broneeritud kohtadega youth hostel on suletud maini. Eks see sai teise hosteliga asendatud, mille me Õnneks leidsime. Almograve on väga väike linn. 2min sõidad sa sellest läbi.

Parkimiskohad mitte ainult autodele

lukud, mis avavad tee veekraanideni. Kui arve on maksmata, tuleb kuri onu, keerab luugi lukust lahti ja veekraani kinni. Kehtib igalpool portugalis. vahepeal ehitatud majadel pandi need sissepoole, kuid nüüd on jälle kohustus luugid väljapoole panna.

beebi ja preester

 

vahepeal sõidan autaga nii

Päev 5:
Almograve - Sagres
RANNIK!
Nagu oleks postkaardile sattunud.
koht, kuhu peab naasema ühel heal ajal!
Sagresesse (on ka üks õlle nimi) jõudes polnud meil taaskord kohta, kus ööbida. Basia aga oli nii äge ja küsis kuskilt baarist soovitusi ja leidsime kogu nädala kõige mugavama ja odavama koha! meil oli 3 tuba ja blender! Naabrid sakslased ka, kellega tutvust tegime.

Mis see veel on??

Pilt vanaisale [08.01.2013]

Gallad...

..millest ma ühe korjasin. ausatel eesmärkidel

Päev 6:
Sagres - Faro
sooja kohati 23 kraadi.
Päevi jäi ilmselgelt väheseks. Lõpuspurt oli kiire. Faros pesime käbe kauto, tegime interjööri puhtaks ja punkt kell 18.00 olime õiges kohas. minutipealt! Jess! Lennujaamas olime 2,5h varem, aga lennukisse somehow jõudsime ikkagi viimasel hetkel. väravad olid suisa juba suletud. ma ei tea, kuidas meil see nõnda õnnestus!

Siit paistab kenasti kätte Euroopa mandri läänepoolseim punkt

It's time to say goodbye - laulis Marta kui reisi lõpuks ka galla ära väsis

VÄGA VÄGA ÄGE OLI!