[On möödunud mõni aeg viimasest postitusest. Vahepeal lihtsalt ei taha ja järgmisel hetkel on palju tegemist. Tahaks vältida blogimise kohustuseks muutumist.]

ILUSAT UUT AASTAT TEILE KÕIGILE!

Praegu aga jätkan, kus pooleli jäin
Sai lubatud, et pilte jõuludekoratsioonidest tuleb veel, aga avastasin just, et need on pisut kadunud. no ei tea, mis juhtus.

Jõulud veetsime Maariga Coimbras. meid kutsuti tagasi pere juurde, kus elasime septembris. seal veedetud 5 päeva möödusid täielikus puhkuse meeleolus. külas olid ema- ja isapoolsed sugulased, 21. tuli koju ka vend, kes on erasmuslane budabestis.
21. õhtuga algas ka viiepäevane söögifestival. algul me seda veel ei mõistnud. 
Jõudsime kella 9 paiku koju (Coimbrasse sõit meenutas väga maale minekut eestis. ootusärevus ja tunne, et jõuad kohe-kohe jälle koju + väike paus igapäevamelust. Ja seal olek oli nagu kodus. Toad olid niii soojad, söögilõhnu pidevalt täis ja naeratavad inimesed sind pidevalt tervitamas) ja ette lükati kohe õhtusöök, mille veetsime kahe vanaema ja mõne sugulasega. Vend jõudis koju aga kell 12 öösel ja kuidagi juhtus, et ema serveeris meile teisegi õhtusöögi. sedapuhku vanemate, venna ja tädiga. egas me keeldunud, kõike uut tuli proovida. Õhtul käisime Marianal tööjuures külas, ta müüb ühes väga ägedas baaris ehteid jm, mida nad mõnede sõbrannadega meisterdavad.

Hommikud algasid seal minu jaoks ikka VÄGA hilja. umbes kell 2. Isegi koer magas rahulikult kella 12ni. Enamasti olin esimene, kes ärkas (veetsin alati umbes tunnike rõdul päikese käes, sest ilmad seal olid võrratud. 23. päev oli puhtalt eesti suvi - 21kraadi  vms.), või siis vanaema, kes all köögis jumalateenistust kuulan.

Päevade rütmid olid kuidagi väga laisad. Kell 14 ärkad, kella 15st 16ni on lõunasöök. kella 18st on teeõhtu koogikeste ja võikudega 19ni. 21st 23ni kestab õhtusöök. Pliidirauad olid koguaeg kuumad, keegi alati kokkas miskit. kell 2 öösel valmistati ette sööki järgmiseks lõunasöögiks! Iga pere valmistas midagi päris kas tema regioonist, kus elab või lihtsalt midagi toredat ja maitsvat. Menüü panen kirja pisut hiljem.

Teise päeva õhtul viisid pere mehed (vend, isa ja sugulane) meid maariga piljardit mängima. Isa õpetas selgeks päris mitu nippi, kuidas paremini mängida. teis emängu lõpupoole hakkasid mu  mänguoskused isegi ilmet võtma.

Olin alati arvanud, et jõulude ajal me sööme kasvõi koduski natuke liiga palju, aga ei! Mu maailmapil tjõulusöögiosas muutus täielikult. Kui kodune söögihulk korrutada umbes 3ga, saate selle koguse, millega seal VIIS päeva tegeleti!
Pisut liikumist siia ilma on aga vaja ja nii võtsime terve perega ette öise jalutuskäigu.
Seda istuvat ja söövat elustiili oli pisut raske aksepteerida? ja nii ma käisin iga päev coimbra mägistel tänavatel ringi uitamas ja pildistamas. Hea oli. SOE oli!
Mõtted uitasid tagasi septembrisse. kõik tundus nagu eile. Lihtsalt riided olid teistsugused seljas. Ajakulg ei ole üldse mitte lineaarne!

Kingitusi jagavad nad rangelt kell 12 öösel vastu 25ndat. Luuletusi lugema ei pidanud, aga kingi pidi avama ja kõigile näitama enne, kui järgmine enda oma kätte sai. Tegime loosipakid ja ma tegin paki mariana vanatädile.

Pere oli meie suhtes väga väga toetav ja hooliv. vanemad ikka purssisid inglise keelt rääkida nii kuidas oskasid ja kui enam ei osanud, tuli miimika appi. vahepeal paar lauset saime vahetatud ka portugali keeles. aga neist on nii keeruline aru saada, sest sõnadevoog on Kiire! ei eralda sõnu teineteisest. Kuigi!!!! Coimbra portugali keel on Väga palju puhtam ja arusaadavam. Kontekstist üldjuhul saab aru igalpool, kuid coimbras suutsin vestlustes rohkemat eraldada.
Meid kutsuti ikka tagasi külla, räägiti, kui teretulnud me oleme nende perre ja kui hea meel neil meid näha jälle on. Nad on nii head inimesed. uskumatu!
Ja Marianale, nagu Maari ütles: AITÄHH, et ta meid adopteeris.

Menüüst:
Magustoite loendasin videotelt ja piltidelt kokku üle 18!  kõik traditsioonilised jõululaua toidud. ja nagu enne mainisin.. iga pere valmistas midagi..
koguaeg valmistati midagi juurde. koguaeg!
pakuti magusat riisi - vedel mass riisi, piima ja suhkrusegust. peaaegu nagu riisipuder, aga kondentspiimasarnases segus! Väga hea!
kümmet erinevat saiakest, kooki. tegime neile õunakooki kaa. läks veits nihu, aga täitsa ok tuli.
ja ema õunakook, täiesti erinev meie õunakoogi mõistest ja kui neetult hea!!!!!
24ndal pakuti enamasti turska, mis on nende jõuluroog! (nad tõepoolest toovad seda rootsist, ja see on nende rahvusroog, kui veidralt see ka ei kõla!) turska pakuti nii praetult kui oli ka serveeritud keedetud tursa pead. viimast söödi väga isukalt kuid see oli 1 asi, mille proovimist ma miskipärast vältisin. eelroaks oli tursk+kapsas supp, kuhu pandi sisse muna. seda sööma hakates küsisin, et mis muna nii imeliku tekstuuriga on, mispeale vastati et see ei ole valmis muna. on varem kana kehast välja võetud. novot! maitses nagu muna ikka, aga tekstuur oli väga kumjas. Kaheksajalg! väga maitsev!!! aga jällegi oli mingi värk tekstuuriga, mis pisut häiris :D . Tursakeel! proovisin, ei maitsenud! ja kapsamögin äädikaga. tõesti ei oska sellele paremat kirjeldust anda, kui mögin. a'la plenderdatud kapsalehed (siin on teistsugused kapsad, kui meil!!!). + magustoidud.
25ndal on toidulaual alati loomaliha. coimbras on alati lambaliha. ja portugaallased ei lase loomast suurt midagi raisku. nad söövad kõike. serveeriti ka lambaajud koljus! see vaatepilt pisut ehmatas.
üldiselt aga sõime riisi kartuli ja erinevat moodi valmistatud lihaga.
kikerherned mingis veidras, kuid väga maitsvas kastmes ja palju muud, mis kohe ei meenugi.
Söök oli vägaväga maitsev! va mõni erand.
ema ja isa mäletasid, et me sööme palju köögi- ja puuvilju. Oldi ka selle eest hoolitsetud!
Ühesõnaga.. kõik oli seal ülinunnu, ilus ja armas!
armastan seda pere! :)


Detsembris tundub seal rohkem suvi olevat kui suvel. Kõik oli nii roheline, mitte ära kõrbenud, nagu ta oli seda septembris.

 

teatime

vend

põgusalt söögilauda. magustoidu kord.

isa