Ühel sombusel päeval nägin pisikesel väljakul uisuplatsi. Tekkis tunne, et on vaja ära proovida. Idee juurdus ja levis teistegi peas kuni ühel teisel päeval otsustasime, et täna on SEE päev. läheb õite uisutama. siinkohal üks väike oluline detail: tegu ei olnud mitte jääga vaid väga ausa plastikuga. seda suurem huvi! taustaks mängis kuumade rütmidega kohalik pop-muss!

Pikk järts muidugi laskis uudishimul praadida parajalt kaua. Üks vahetus oli umbes pool tunnikest

Kui kord meie aeg kätte jõudis, oli uisu jalgapanemise reeglistik järgmine: Kõigepealt paned jalga kilekoti ja siis läheb uisk!

Kogemus oli põnev. esimese 2 minutiga mõistsime, et see on pläust. me mildaga leidsime seal uisutamise üsna võimatuna näiva, sest kõik ringid möödusid piirdest kinni hoides (kuigi lõpus hakkas ühtkomateist juba tulema).. kutid aga said rütmidele kiiremini pihta.
ja väike grupipilt tuli kaa ära

19ndal korraldasime erasmuslastega  ühe jõulupiu. söögi maitseelamused olid väga rikkalikud, sest igaüks (hispaania, kreeka, leedu, poola, eesti, prantsusmaa) kokkas miskit pärit oma köögist. Me tegime õunakooki, täidetud mune ja kartulisalatit. yo! 

Loosipakid tegime kaa

Grupipilt hilisemast regge-peost

sõbrapilt Karliga Eestist

Kojujõudes oli keset segamini lauda pakk! AITÄHHH!

Kui Eestis hakatakse jõuludeks valmistuma juba novembris, siis siin võetakse asju ikka hulga rahulikumalt. Mõned kaunistused ilmusid siia-sinna detsembri alguses (enamasti mõnedesse kohvikutesse, baaridesse, kaubanduskeskustesse) kuid alles pärast 2. adventi võeti linnapildis asi tõsisemalt kätte.

Enamus tänavaid taolisi kaunistusi täis

Kohvikute, poodide (kanga-, ehete- jms) vaateaknad on kaunistatud tihtilugu väga rikkalike kujukestega, mis kõik üht ja sama lugu püüavad edasi anda - jeesuslapse sünnilugu)

Baar

Turuhoone

Alguses oli kummaline vaadata, kuidas vatiini, penoplasti, vati või muu taolisega üritatakse luua lumist effekti, või kunstlume spreiga aknaruute joonistatakse või lumehangede effekte luua püütakse. Kõikide nende kaunistatud kunstkuuskede ja üha rohkemate jõuluturgudega on tekitatud tõeline jõulumelu.

Kõndisime Martaga tänaval ja nägime ühe hotelli ukse ees Päris kuuske. Pisut pervertne tunne tekkis, kui seda katsusime ja vähe sellest - nuusutasime ka. Lõhnas! Hetkega jooksis silme eest läbi Eesti korralik talv päris lumehangedega.

Linna 'kuusk'

Väljakule on tekkinud ülinunnud kiigud erinevate kirjadega, nagu armastus, maagia, sõprus, jõulud jne

Püüan seda melu siin veel pisut jagada fotode näol...be aware.

Kui ma ükskord suureks kasvan, saab minust ratsapolitseinik.

Tema on Daniel.
Meil on sama perekonnanimi (temal ainult portugalikeelne versioon - Pinheiro)
Käed sümboliseerivad oksi

Ebakõla või veidralt täiuslik kooskõla?

 KASSIMAJA

PROŽEKTORIGA VALGUSTATUD TÄNAVAVALGUSTI

UKSE LAIUNE MAJA

Mu mitteametlik nimi on siin Secret.
End kellelegi tutvustades hääldatakse mu nime just nõnda järele. 
jään rahule.

täpselt nii me basiaga ühe poe eest selle suure pappkarbi Bragas ära vedasime. kasutan seda vist kooliprojektis.

Laske lapsed metsa, siis nad on õnnelikud
Käisime looduspargis, esmaspäeval. 
kooli ei läinud. 
ups

Meie kohalik giid ja vaimne juht seljatagant. üliülitore neiu!

Lugu sellest, kuidas mägedes udu alla kukub. poole tunniga

Käisime ära ka Hispaanias kuumaveeallikates kümblemas. Pilte pole, sest täpselt nii pime oli. Siin on tegu kellegi tundmatu taskulambiga, mis juhuslikult pildi võimalikuks tegi. Väideti, et vannbasseinid olid ~60 ja 40 kraadised. ma istusin enamus ajast esimeses. 

Pühapäeval õnnestus minna diivanisurfajate seltskonna poolt korraldatud matkale. suund võeti itta. 
Kel olid, tulid autodega ja ülejäänud seltskond mahutati kenasti ära. 
Linnamüra ja ristkülikute keskelt välja saamine oli tõeline õnnehetk. Linnas olles ei märkagi, kuidas kõik siinne sind üle võtab, omadesse rütmidesse vaikselt paigutab.

Õnnestus korraks näha isegi jääd! Väga kummaline vaatepilt. aga see oli ka ainus koht ja kord.  

Loomulikult jätkuvad ka minu korilase saagad. Hurmaad! Jah, loomulikult! 

 

Viinamarjad!

ja kiivid! Nägin esimest korda kiivipuud üldse! Ja tuleb välja, et ca 50a tagasi siin üldse kiivisid ei olnudki.  siis keegi aga avastas, et no, puu kasvab siin hästi küll. Ja nii kui nad kalli raha eest puud siia toimetasid, odavnes ka kiivide hind, ilmselgelt.

Sealseid maju mäenõlvadel vaadates mõted paratamatult, kudias neil see elukorraldus toimib. Linna on sul kümneid kilomeetreid, autosid kuskil aedades ei olnud ja üldiselt elavad seal vanemad inimesed.
Ja kui su tagaaed ongi üks suur mäenõlv, kuhu kitsad rajad on tallatud, et igapäeva toimingutega tegeleda. Ilus!

Väike lõunapaus

Asjalood on vahepeal omad uued suunad võtnud. 
Teisipäeval kolisime Maari, Sandra ja Indrekuga minu uude tuppa. Nimelt ei ela me maariga enam koos. Kuna maari sai aga elupaika vahetada alles laupäeval, elasime seni tihedat kommuunielu. Kusjuures võib öelda et suisa sajakesi! Kolides olime unustanud toidukotid lauale ja hommikul oli üllatus suur, kui ümber selle vahest ehk liigagi agaralt sipelgad toimetasid.
Mõned päevad hiljem kuulsin ühelt kohalikult sõbralt Joaolt soovitust, millest kiiresti kinni haarasin ja sipelgatega sõda alustasin - mu toas on nüüd talgirajad. Korra tapsin ma neid ka aerosooliga.
Seni on neist vaikus olnud. 
Elan kahekorruselises kommuunis, teisel korrusel. Koht on väga hipikas. Kord kui köögis pliidi kõrval hängisin ja prügikasti kohale kummardusin et mandariinikoored ära visata sain ühe kena gaasiplahvatuse osaliseks. peaaegu oleks näokarvadest ilma jäänud. Nimelt üks uus neiu üritas ahjus süüa tegema hakata. aga teda polnud keegi hoiatanud, et ahi on katki. kui teda proovida kasutada, toimub pisike plahvatus ja ahi läheb põlema! Nii seekord juhtus. Kustutati tuli ja kokati pliidil edasi. mulle jäid pisut kipitavad silmad ja üliergas meel.

Tundub, et viimaks olen end siin üsna mugavalt sisse seadnud.

siukest asja teen koolis

Pildiassortii sellest, kuidas me Bragas käisime loodust otsimas ja mis tegelikult juhtus

Kõigepealt... tundub, et kui sa Portos tahad metsa minna, siis ega see niisama lihtne ole. Sul on vaja raha ja aega ja organiseerimist. Asjalood on sootuks vastupidised kui Eestis, kus mets su tagahoovis on. 
Sandara ja Indrek olid välja juurinud ühe looduspargi ja võtsime nõuks sinna minna. Pidime Bragas bussiga edasi liikuma, kuid parajalt hilise ärkamise tõttu leidsime, et on targem mitte. Orienteerisime end ümber, et leiaks õite Bragast ühe metsatuka. Leidsime küngas-mäe, kuhu otsa ronisime. hiljem selgus muidugi, et sinna üles viib täiesti viisakas ja igav tee.

  

Braga äratas mus korilase instinktid. Kui miski on lihtsalt kättesaadav, söödav ja pole hullu, kui võõras aias - tuleb võtta. egas ma pahaga ja palju ei võta. natukene maitsmiseks :). vanaema juba teab!

Indrek tegi siin nt pätti, et saaksin meile granaatõuna võtta. tegu polnud aga päris õige asjaga. kasvasid põõsa küljes ja olid liiga väikesed ja hapud.

ning ega loodus mulle armuline ole. praegu on kõigi tsitruliste, hurmaade jm maitva hooaeg. puud suisa lookas. Nii sattus meile teele 3 mandariinipuud. 

Sealt niisama hüpates suurt kätte ei saanud. Vastasmaja mees tõi meile harja, et saaksime neid lihtsamini alla peksta. 

Et need hiljem kotti toppida. me kõik tegime seda.

Autoportree mandariinipuuga

Braga on tegelikult hästi ilus ja armas linnake. Käisime ka ühel jumalateenistuses liigselt kullatud kirikus

Pappkastide hunnik, millest me bašaga ärandasime kahepeale ilgelt suured papitükid. Kui ma sinna peale viskaks ja käed üles välja sirutaks, oleks veel  käe jagu ruumi üle. viisime rongiga Portosse ja ühel heal hetkel teeme nendega midagi põnevat! :D