Asjalood on vahepeal omad uued suunad võtnud. 
Teisipäeval kolisime Maari, Sandra ja Indrekuga minu uude tuppa. Nimelt ei ela me maariga enam koos. Kuna maari sai aga elupaika vahetada alles laupäeval, elasime seni tihedat kommuunielu. Kusjuures võib öelda et suisa sajakesi! Kolides olime unustanud toidukotid lauale ja hommikul oli üllatus suur, kui ümber selle vahest ehk liigagi agaralt sipelgad toimetasid.
Mõned päevad hiljem kuulsin ühelt kohalikult sõbralt Joaolt soovitust, millest kiiresti kinni haarasin ja sipelgatega sõda alustasin - mu toas on nüüd talgirajad. Korra tapsin ma neid ka aerosooliga.
Seni on neist vaikus olnud. 
Elan kahekorruselises kommuunis, teisel korrusel. Koht on väga hipikas. Kord kui köögis pliidi kõrval hängisin ja prügikasti kohale kummardusin et mandariinikoored ära visata sain ühe kena gaasiplahvatuse osaliseks. peaaegu oleks näokarvadest ilma jäänud. Nimelt üks uus neiu üritas ahjus süüa tegema hakata. aga teda polnud keegi hoiatanud, et ahi on katki. kui teda proovida kasutada, toimub pisike plahvatus ja ahi läheb põlema! Nii seekord juhtus. Kustutati tuli ja kokati pliidil edasi. mulle jäid pisut kipitavad silmad ja üliergas meel.

Tundub, et viimaks olen end siin üsna mugavalt sisse seadnud.