Pildiassortii sellest, kuidas me Bragas käisime loodust otsimas ja mis tegelikult juhtus

Kõigepealt... tundub, et kui sa Portos tahad metsa minna, siis ega see niisama lihtne ole. Sul on vaja raha ja aega ja organiseerimist. Asjalood on sootuks vastupidised kui Eestis, kus mets su tagahoovis on. 
Sandara ja Indrek olid välja juurinud ühe looduspargi ja võtsime nõuks sinna minna. Pidime Bragas bussiga edasi liikuma, kuid parajalt hilise ärkamise tõttu leidsime, et on targem mitte. Orienteerisime end ümber, et leiaks õite Bragast ühe metsatuka. Leidsime küngas-mäe, kuhu otsa ronisime. hiljem selgus muidugi, et sinna üles viib täiesti viisakas ja igav tee.

  

Braga äratas mus korilase instinktid. Kui miski on lihtsalt kättesaadav, söödav ja pole hullu, kui võõras aias - tuleb võtta. egas ma pahaga ja palju ei võta. natukene maitsmiseks :). vanaema juba teab!

Indrek tegi siin nt pätti, et saaksin meile granaatõuna võtta. tegu polnud aga päris õige asjaga. kasvasid põõsa küljes ja olid liiga väikesed ja hapud.

ning ega loodus mulle armuline ole. praegu on kõigi tsitruliste, hurmaade jm maitva hooaeg. puud suisa lookas. Nii sattus meile teele 3 mandariinipuud. 

Sealt niisama hüpates suurt kätte ei saanud. Vastasmaja mees tõi meile harja, et saaksime neid lihtsamini alla peksta. 

Et need hiljem kotti toppida. me kõik tegime seda.

Autoportree mandariinipuuga

Braga on tegelikult hästi ilus ja armas linnake. Käisime ka ühel jumalateenistuses liigselt kullatud kirikus

Pappkastide hunnik, millest me bašaga ärandasime kahepeale ilgelt suured papitükid. Kui ma sinna peale viskaks ja käed üles välja sirutaks, oleks veel  käe jagu ruumi üle. viisime rongiga Portosse ja ühel heal hetkel teeme nendega midagi põnevat! :D